muusikakool

Koolis tegutsevad:Viimsi muusikakooli orkester alustas tegevust 2003. aasta sügisel.
Orkestrit dirigeerib Ott Kask.
Koosseisu kuuluvad nii kooli õpilased ja vilistlased, ja Viimsi muusikakooli jazzband alustas tegevust 2002. aasta kevadel.
Ansamblit juhendab Ott Kask.

Tänu heade toetajate lahkele abile on meil nüüd õppevahendite poolest väga head võimalused pakkumaks õppijaile parimat. Mis aga peaasi, meie väikeses loomingulises kollektiivis töötavad sõbralikud ja haritud õpetajad ja õpivad lapsed ning noored, kes targaks saada ei karda.
Huvialad:akordion; kitarr; viiul; mandoliin;kannel; plokkflööt;klaver;
kunst; tants.

Kehtna Kunstide Kool on Kehtna valla huvikool, kus saab õppida muusikat ja kunsti. Anname huvilistele võimaluse tegeleda meelepärase huvialaga.

Noorteosakonnas õpivad põhikooli I-IX klassi õpilased, kes käivad paralleelselt ka üldhariduskoolis. Keskaste on põhi- või keskkooli lõpetanutele. Keskastmes õpitakse 4 aastat ning selles on lisaks muusikalistele ainetele võimalik õppida ka üldaineid ning omandada nõnda keskharidus. Samas saavad Elleri-koolis õppida ka need, kes paralleelselt tahavad käia gümnaasiumis, ülikoolis või tööl.

Kunstiosakonnas õpetatakse lastele joonistamist, maalimist, skulptuuri, graafikat ja
kujutavat kunsti. Õpilased osalevad aktiivselt kunstikonkurssidel ja saavutavad aukohti
nii vabariiklikel kui ka rahvusvahelistel konkurssidel. Kunstiosakonna näituse saalis
uuendatakse iga kuu väljapanekuid, oma töid eksponeerivad kooli õpilaste kõrval ka
professionaalsed kunstnikud.

Muusikaoskonnas on võimalik õppida mängima klaverit, kitarri, viiulit, tšellot, akordionit, klarnetit, saksofoni, flööti, trompetit ja süntesaatorit.

Koolis tegutsevad: mudilas-, laste- ja poistekoorid,8 estraadiosakonna ansamblit, instr. ansambel „Maestria“, flöödiansambel, klarnetiansambel, viiuldajate ansambel, lauluansamblid, kitarriansambel jt. Aastaid tegitsevad koolis 3-6-aastaste mudilaste muusika- ja kunstiring, kunstiosakonna ettevalmistusklass ja täiskasvanute kunstiring.

Georg Otsa nimeline Tallinna Muusikakool on riiklik kutseõppeasutus, mis 1975. aastast kannab Georg Otsa nime. Tänane kool on välja kasvanud 1919. aastal asutatud Tallinna Kõrgemast Muusikakoolist (aastast 1923 Tallinna Konservatoorium).
Praegu annab kool kutsekeskharidust põhi- ja keskkooli baasil ning kutsealast eelõpet. Õppeaeg on põhikooli baasil neli aastat, keskkooli baasil kolm aastat

Tiit Kalluste: akordionist, helilooja ja pedagoog. Tiit Kalluste on lõpetanud G. Otsa nim. Tallinna Muusikakooli 1981. a. ja Tallinna Riikliku Konservatooriumi 1986. a. Samast aastast alates tegutsenud vabakutselise muusikuna, peamiselt jazzmuusika vallas.

Muusikastuudios saavad trollihakatised õppida igasuguseid vahvaid pille.
Erinevadi vaskpuhkpille: kornet, trompet, metsasarv, bariton ja tuuba.
Puupuhkpille: klarnet, saksofon ja flööt.
Keelpille: kitarr
Klahvpille: klaver

Tšellist AARE TAMMESALU tegutseb vabakutselise solisti ja kammermuusikuna, esitades nii klassikalist repertuaari kui ka nüüdismuusikat. Lisaks on ta aktiivne kontserdikorraldaja ja pedagoog.

MTÜ Eesti Rahvamuusikakool asutati 1.septembril 2005.aastal. Kooli eesmärgiks on huvi äratamine muusika vastu võimalikult erinevate elualadega ja vanuses inimeste hulgas. Palju tähelepanu pööratakse folkloorile, mis on lihtsasti mõistetav ja oma. Eesmärkide täitmise esialgseks väljundiks on eri maade rahvamuusika tutvustamine ja nootide kirjastamine. Läbi kirjastustegevuse soovib kool ärgitada ideid, mõtteid ja kogemusi jagama ka õpetajaid ja huvijuhte erinevaist Eestimaa paigust. Eesti Rahvamuusikakool on rahvakool, kus uksed avatud kõigile, kel vähegi tahet muusikaga tegeleda.

1988. aastal valmis Tallinnas Lasnamäel kino LINDAKIVI. Kino külastatavus oli suhteliselt väike ning ilmselt maja ülalpidamiskulude tasumiseks leidis siin peavarju ka näiteks kihlveokontor. Kuna kino kui sellise funktsionaalsus Lasnamäel tõestust ei leidnud, otsustati kino baasil luua Lasnamäele kultuurikeskus, mida siin samuti polnud ning Tallinna Linnavalitsuse määrusega 18. novembrist 1994. aastast moodustatigi Kultuurikeskus LINDAKIVI. Põhikirjaga ette nähtud ülesanneteks olid elanikkonna kultuuriline teenindamine; klubi- ja seltsitegevuse arendamine; kultuuriürituste korraldamine; kontsertide, festivalide, konkursside, oksjonite ja näituste korraldamine; kino- ja videofilmide demonstreerimine ning muu kinoalane teenindamine; spordiürituste korraldamine; info- ja reklaamitööde teostamine ning toitlustus- ja olmeteenuste osutamine. Kultuurikeskus oli munitsipaalasutus, mis allus Lasnamäe Linnaosa Valitsusele